sityva ,,muhajiri” arabulia da qarTulad niSnavs emigrants, gadaxvewils, samSoblodan wasuls. gamoTqma ,,muhajiri qarTveli” Cvens enaSi mkvidrdeba me-19 saukunis bolo meoTxedSi saqarTvelodan TurqeTSi sacxovreblad gadasaxlebuli qarTvelebis aRsaniSnavad. TviT muhajiri qarTvelebi ki Tavisianebs ,, Cveneburebs” eZaxian.
muhajirebs sakmaod rTuli istoria aqvT. Pirvelad igi daiwyo mesxeTSi
1828-1829 wlebis ruseT- TurqeTis omis damTavrebis Semdeg, roca mesxeTi daubrunda
saqarTvelos. muhajirobam farTo xasiaTi miiRo 1877-1878 wlebis ruseT-TurqeTis omis momdevno wlebSi. ruseTsa da osmaleTs Soris 1879 wlis 27 ianvars stambulSi dadebuli traqtatis Tanaxmad muhajirobis oficialuri vadac ki iqna dawesebuli – 1879 wlis 3 Tebervlidan 1882 wlis 3 Tebervlamde, Tumca gadasaxlebis dro Semdeg 1884 wlamde iqna gagrZelebuli.es procesi momdevno wlebSic ar Sewyvetila , faqtiurad igi spontanurad xdeboda 1921 wlamde.
muhajirobis Sedegad gadasaxlebulTa raodenobis Sesaxeb zusti cnobebi ar aris Semonaxuli.
muhajir qarTvelebs, Cveneburebs, dRemde SemounaxavT Zveli qarTuli adaT-wesebi, xalxuri simRerebi, cekvebi, zRaprebi da Tqmulebebi. amave dros SeuqmniaT axalic.
erT-erTi aseTia ,,lale”
,, baTumi da qeda, rom damirCa deda, lale....
wevel, gavxdi firali, deda davtie tirali, lale…
meleqios tredi, gogo damrCa erTi, lalee …
imitexa derdi, Simibralebs RmerTi, lalee…
sayvareli veRar vnaxe, damifines fexQqveS maxe,
locviT Tebi gadavlaxe, damCenelo, Seminaxe.”
muhajir qarTvelebs TurqeTSi sacxovreblad iseTi adgilebi aurCiviaT, romlebic haeriTa da wyliT Camohgavda mama-papaTa samkvidros. aWaris mTianeTidan wasulebs tyiTa da civi wyaroebiT mdidari adgilebi SeurCeviaT sacxovreblad. qobuleT-Caqvidan wasulebi ki ufro zRvis sanapiroze, dablob adgilebSi dasaxlebulan.
amJamindelma Taobam, samwuxarod qarTul - Turquli erTmaneTSi auria ( rac
simRerebSic igrZnoba), xolo momdevno Taobam ki SeiZleba saerTod dakargos 4 saukunis ganmavlobaSi Wir-varamsa da mudmiv devna-SeviwrovebaSi naloliavebi qarTuli ena. arc
SoTa rusTaveli da ,,vefxistyaosani” SemorCenia maT zepir mexsierebas.
sityva Semodgoma iqauri gurjebisTvis ucnobia, iseve rogorc ucnobia is, Tu saidan modis ,,sTvili”, ra aris rTveli, rogor dgeba Rvino…
samagierod, iq yvelam icis ,,Tamara dedofali”. zemo ustamosis maxlobel
,, yoCigoras” cixeze adgilobrivebi amboben, rom ,,Tamara dedofali ” aq ramdenjerme
aris amosulio, xolo babuebis gadmocemiT maT ician, rom igi iq aris damarxuli.
saerTod, tao - klarjeTSi legendebi ZiriTadaT Tamar mefezea Semonaxuli. maWaxelaSi ambobdnen, sanam Tamar mefe CvenTan cxovrobda, CvenTan zamTari ar icoda
sul zafxuli iyovo.
iSxanSi, xaxulSi, oTxTa eklesiaSi, parxalSi mcxovrebni maTi eklesiebis aSenebas Zlevamosil, mdidarsa da SesaniSnav dedofals miaweren. oTxTa eklesiis mcovrebni amboben: im mefis asuls, romelmac oTxTa eklesia aRaSena, fuli ar eyo da Tavisi Tmis samkauli gayidao. iqaurebis gadmocemiT, Tamars hyavda iseTi TeTri raSi, rom erT dRes
SeeZlo moevlo oSki, iSxani, oTxTa eklesia da parxali. kobakis maxloblad uCveneben kldes xelis gulis gamosaxulebiT da amboben, es Tamaris xeliao.
Tamaris saxeli hqvia yvela Zvel xids Tu cixes lazeTSic, taoSic, aWaraSic. Tamaris
Saxe gamorCeuli niSnsvetia Cveni qarTveuluri cnobierebisa, Tamari Cveni is saerTo istoriuli, Rrmad Camjdari burjia, romelSic amayad dadgeba qarTveluri momavali.
agvistos pirveli kviris gamosasvlel (arasamuSao) dReebSi saTaveze am dros
TurqeTis qarTvelobis didi nawili iyris Tavs. tradicias xangrZlivi istoria aqvs:
zog sofelSi am dResaswauls marioba hqvia, zogan SuanTobas eZaxian (Sua mToba) Turqul oficialur informaciebSi dResaswaulis saxelia kavkasiuri festivali, anu mokled festivali. adgilobrivT ar ician, ras ukavSirdeba marioba, maTTvis sityva mweris
saxelia: marioba – Wiamaia.
ufro logikuria mariobis dResaswaulis dakavSireba mariamobasTan (28.08) an
mariobisTvesTan ( vidre ,,idumali” mweris saxleTan). kerZod: qristianuli mariamobis dResaswauli gadaejaWva SuamTobas.
maWaxel-SavSeT-taosa da aQWaraSi zafxulobiT (mais-ivlisidan seqtembramde) ojaxis asakovan qalebs (memTeurebs), memTevrebs saqoneli mihyavT maRal mTaSi agarakebze (tao), iailebSi (aWara), yiSlebSi (imerxevi), memTeurobis Sua periodSi –memTevrebis Sua mTobis dros ( rogorc wesi, agvistos dasawyisSi), yanis samuSaoebis molevis Semdeg da Tibvis sezonis dawyebamde barad darCenili ojaxis wevrebi midian memTevrebis mosanaxuleblad.
am dros mTaSi iyris Tavs TiTqmis yvela mcxovrebi, romlebic ramdenime dRis
ganmavlobaSi erTobian, mRerian, cekvaven, svamen zomierad,dgamen xalxur warmodgenebs,
imarTeba vaJebisa da xarebis Widaoba da sxva.
,,agvistos pirvel kviras imiersaqarTvelos yvela gurji saTavisken miiCqaris Tavis qarTvelur fesvebTan Sesaxvedrad. Cvenc amier saqarTvelos qarTvelebic- mudam iq unda viyoT am dros mainc. saTave amier da imier saqarTveloebis sazRvarzea: yvelasaTvis sasurveli, savaldebulo, saamo da sasicocxloa saTaves saTavesTan SexvedriT gaxareba”.
ucxo eTnikur garemoSi mcxovrebTaTvis qorwineba erovnuli TviTmyofadobis SenarCunebis erT – erTi umTavresi faqtoria, es bunebrivicaa, radgan eTnikuri
TviTSegnebis SenarCunebis ZiriTadi ujredi ojaxia. oOjaxis safuZveli ki – qorwineba. swored ojaxSi, am ZiriTad socialur ujredSi xdeba tradiciebis, adaT -wesebis,
moralur- zneobrivi normebis memkvidreobiT gadacema.
duguni aq gvian iwyeba: siZe-dedofali dgas\ zis Ria cis qveS. iqve saqorwilo torti dgas. torti bolos iWreba , meqorwile xalxs ki wvensa da SefuTul namcxvars urigeben….
xalxis umravlesoba CarTulia did da xangrZliv ,, ferxulSi”. drodadro calkeuli
pirovnebebi midian siZe-dedofalTan da fuls Cuqnian (hkideben tansacmelze). erT-erTi axlobeli mikrofonTan dgas da acxadebs, vin ramdeni aCuqa.
Cven saxlemwifo interesebsac unda vceT pativi da erToblivad avaRorZinoT erTmaneTze gadajaWvuli qarTveluri da Turquli kulturebi; rogorc didi Tamaris mexotbe sulmnaTi SoTa rusTaveli ambobs, ,,siyvaruli agvamaRlebs….”
tao-klarjeli qarTvelebi mizdeven rogrc miwaTmoqmedebas , aseve mesaqonleobas.
tao klarjeTisgan gansxvavebiT xriokia, amitom glexebma xelovnurad gaaSenes terasebi. gamosadegi miwa dayares qva-RorRian adgilebze. aqvT wisqvilebi da meurneobisaTvis saWiro yvela inventari. mohyavT marcvleuli kulturebi: qeri, simindi, fetvi da
xorblis rogorc adreuli, aseve saSemodgomo jiSebi.
qarTuli anbanis Seswavlis msurvelTa raodenoba dRiTi dRe mcirdeba, rasac miaweren qarTvelTa migracias qalaqebSi, Tumca mTavari pasuxismgebloba mainc ojaxebs ekisrebaT. aris soflebi, sadac qarTulad saubari kvlav ician, esenia: armenxevi, xeveki, gudaxevi, xumxali, balxi, xod-suflia, utavi, vanis xevi, kirvansi, oTxTa eklesia, binaTi, WimWimi ( CilCimi), ustamisi, borCxa da sxva.
tao-klarjeTSi 270-mde qarTuli gvaria SemorCenili: bedinaSvilebi, papiaSvilebi, beqariSvilebi, alTunaSvilebi, durmuSiZeebi, mosiaSvilebi, zedgeniZeebi, zamiebi, bokveraSvilebi, TaTvinaSvilebi da sxva.
xelisufleba adre zRudavda qarTvelTa erTad Seyris yovelgvar gamovlinebasac. festivalebs Cumad akeTebdnen rom qarTvelebs erTmaneTi gaecnoT. pirveli festivali
1980 wels gakeTda axmed melaSvilis ufrosobiT,man uCumrad Caitana qarTuli anbani da tyeSi uCumrad Sekriba qarTveli xalxi. (amitom mokles axmed melaSvilio).
madlierebis grZnobiT vivsebiT saxelovani qarTveli dedebis mimarT, romlebmac
ubeSi Seinaxes Cveni deda ena da STamomavlobas gadasces uZvirfases iadgarad. amieridan
Cven erTmaneTs aRar davkargavT, radgan viciT, rom erTi xis sxvadasxva totze amoyrili ylortebi varT, Zmebi varT da sulierad gvaerTianebs mama-papaTa saflavebis, maTi
dedul - mamulis siyvaruli. ai ras ambobs Suaxevis raionis sofel gogiwauxidan
muhajirad wasuli qarTvelis Svili dursun ozdili(gogitiZe): ,, saqarTvelo Cveni
deda-miwa ari… im xalxs gaumarjos, rom dedis ena yvelTvin ulaparaknian enidan ar muucilvebian da dRemdi acocxleben qarTulsa, axlac ician aWaris Rele- Rurdan. ar daviwyebian da dResac ixseneben, dResac enatrebian aqQavroba… darCenil Cven sisxlsa da xorcsac gaumarjos, RmerTma Cven huqumaTebsa imferi Wkua misces, rom gaayolavon wasvla-mosvla, xisimi xisimis natruli ar datovon.”
ruseTisgan gansxvavebiT, bolo periodSi evrokavSirze orientirebuli TurqeTis xelisufleba kargad acnobierebs, rom TurqeTis respublikis sazRvrebSi arsebuli qarTveluri ena-kiloebi da kulturul-materialuri Zeglebi didi simdidrea rogorc TurqeTis, aseve saqarTvelos mosaxleobisTvisac, ( TurqeTisTvis ki finansuri mogebis motanac SeuZlia am regionSi dagegmil turistul marSrutebs) Sesabamisad, amJamindeli xelisufleba aRar zRudavs qarTveli mecnierebis gadaadgilebas tao-klarjeTsa da centlarul TurqeTSi, metic, xels uwyobs qarTveli da Turqi mkvlevarebis TanamSromlobas regionis kulturuli memkvidreobis Seswavla - popularizaciaSi.
Cven- saqarTvelosa da TurqeTis moqalaqeebs- gvaqvs erTnairi valdebuleba, mivxedoT TurqeTis teritoriaze arsebul qarTul kulturul Zeglebsa da TurqeTis respublikis
avtoqToni qarTvelebis metyvelebas. metyveleba gamorCeulad sainteresoa
enaTmecnieruli TvalsazrisiT, vinaidan igi asaxavs ori didi kulturis Tanaarsebobas. aseve Zalzed sainteresoa CveneburTa orenovnebis (bilingvizmis) Taviseburebebis kvleva, sametyvelo kodebis Sereva, cvlilebagancdili fonetika, morfologia, sintaksi, leqsika…
,,saWmelebi TuliTulli viciT. qisarTmasac gavakeTebT. yarTofas moxrakven daRSi,
xaxv daaWrian, yveli viciT gadaSuSvilic da xisic. viciT yiima- dafqvevli xorci. yaurmac
ari, Zvliani xorcic. wuanilebi viciT rehani, qinZi, maidanozi, makido, prasa, Wlakvai, boloki. boloki ori Tullia –Savi da TeTri. yirmizia erTic, Sxami qvia.
ubari sityvebi bevri viciT, dagineba. Cueni diduanebi ityoden: -Sen ra Cemi nagazi xaro, ,,nagazi” ar viciT ras qvia. masxari sityuaa. gahersebixan guugvaxunebT xoSarT, vityviT: -Se lenZukoo, megem ,, lenZuksa” xmel, Wle ZaRls etyvian memleqeTSi… Segineba Zalian viciT gahersebulze”.
Cven ar unda daviviwyoT muhajiri qarTvelebi, raTa maT SeinarCunon qQarTuli tradiciebi, Torem male maTSi qarTveloba mTlad daviwyebas miecema. amitom Cven SeZlebisdagvarad unda movawyoT turistuli mogzaurobebi tao-klarjeTSi. aseve
No comments:
Post a Comment